Surve all tippimine: kuidas mitmikmänguvõistlused saavad teie kiirust ja keskendumisvõimet parandada
On olemas teatud tüüpi trükkimine, mis ilmneb ainult siis, kui keegi teine jälgib reaalajas, kuidas su edenemisriba sinu omast mööda hiilib. See on kiirem, alguses veidi lohakam ja märkimisväärselt hea selle paljastamisel, millised sooloharjutuse harjumused olid tegelikult head ja millised lihtsalt katsetamata.
Sooloharjutuses arendatakse välja alusoskus ja miski ei asenda aeglast, teadlikku kordamist, mida käsitletakse mujal päris lihasmälu arendamisel. Kuid sooloharjutusel on pimeala: väga raske on simuleerida survet endale. Kui keegi teine sinuga ei võistle, pole keerulise sõna puhul tempo aeglustamine kulukas, adrenaliinilaksu pole, kui maha jääd, ja pole stiimulit kiirendada mugavat tempot, millesse oled vaikselt sisse elanud. Mitmikmänguvõistlus eemaldab kogu selle turvalisuse korraga ja andmed kipuvad seda kohe näitama, kuna enamik masinakirjutajaid postitab reaalajas võistlusel märgatavalt erineva sõnade arvu minutis kui privaatses sessioonis, mõnikord adrenaliinist kõrgema, mõnikord närvilisusest madalama, kuid harva identse.
Tegelikult mõõdab võistlus rohkem kui toorest trükkimisoskust kui meelerahu tiksuva kella all, mida sa ei saa kontrollida. Nelja teise edenemisriba liikumise jälgimine, samal ajal kui oled sama vea parandamisega ummikus, tekitab spetsiifilise surve, mida privaatne taimer lihtsalt ei tekita, sest privaatne taimer on abstraktne, samas kui võistleja edenemisriba on konkreetne ja sotsiaalne. Õppimine hoidma oma rütmi stabiilsena selle surve all, selle asemel, et paanitseda kiirustades ja vigadega täidetud klahvivajutuste lõhkemiseni, on omaette oskus, mis erineb toorest sõrmekiirusest ja mida treenitakse ainult reaalse võidusõidu ajal.
Samuti on peenem eelis, mis ilmneb pigem paljude võistluste kui ühe võistluse jooksul: mustritega kokkupuude. Iga kord erinev vastane, erinev lõik, erinev väsimuse või keskendumise hetk tähendab, et puutud pidevalt kokku veidi harjumatu tekstiga veidi erinevates tingimustes, mis on palju rikkalikum treeningsignaal kui sama peotäie harjutuslõikude kordamine üksi. Mitmekesisus sunnib aluseks olevat oskust üldistama, mitte meelde jätma ühe konkreetse lõigu iseärasusi, mis on üks põhjus, miks tavalistes võistlustes osalevad masinakirjutajad teatavad sageli ka oma sooloharjutuste tulemuste paranemisest, kuigi nad veetsid osa sellest ajast võidusõidul, mitte harjutades.
See ei tähenda, et võidusõit peaks asendama teadlikku harjutamist ja võistlustele täielikult pühendumine enne, kui põhitõed on selged, kipub vaid kinnistama juba olemasolevaid lohakaid harjumusi, seda suuremal kiirusel ja publiku ees. Need kaks toimivad kõige paremini koos: sooloseansid, et luua ja korrigeerida alusharjumusi ilma surveta, ning seejärel võistlused, et testida, kas need mustrid peavad ka edaspidi vastu, kui see on oluline ja miski sinus tahab minna kiiremini, kui su käed on valmis. Suhtu igasse võistlusse vähem kui katsumusse, milles võid läbi kukkuda, ja rohkem kui diagnostikasse, mis näitab sulle täpselt, kus meelerahu surve all laguneb, ja saad viiest võistlusminutist rohkem kui enamik inimesi tunnisest üksi trükkimisest.